Eesti | Russian |  English
Tehniline info
Rehvide hooldus ja ohutus
TEADMISED REHVIDEST
REHVIDE M√ē√ēDUS√úSTEEM
REHVIDE EHITUS
REHVIS√ēNASTIK
Rehvide hooldus ja ohutus

Paigaldamine

Rehvi paigaldamine


YOKOHAMA rehvide nõuetekohaseks paigaldamiseks tuleb järgida kindlaid põhireegleid:
• Ratas on kindlalt rummule kinnitatud.
• Kõik poldid on nõuetekohaselt pingutatud.
• Rummu ja ratta vahele ei ole kogunenud mustust.
• Ratas ei ole kõver.
• Mõlemad rehvirandid toetuvad kindlalt veljele.


Eri- ja kergsulamveljed

Kuigi eri- ja kergsulamveljed nõuavad suuremat hoolt võrreldes tavaliste terasvelgedega, on eluliselt oluline, et iga klient saab alati parima tasemega teeninduse. YOKOHAMA rehvide paigaldamisel kehtivad mitmed olulised nõuded. Nende ettevaatusabinõude järgimine ei taga mitte üksnes ühtlaselt kvaliteetset töötulemust, vaid kindlustab ka klientide rahulolu, lojaalsuse ja positiivse reklaami.

Vältige kergsulamvelgede kriimustamist või kahjustamist paigaldamise ajal.
Need veljed valmistatakse väga pehmetest metallidest, mis on üsna tundlikud kriimustuste ja väändumise suhtes. Kaasaegsed rehvipingid avaldavad ühtlast survet nii ülemisele kui ka alumisele randile ega suru rattale endale. Rehvipingile asetatud pehmendus kaitseb kroomitud, värvitud või poleeritud velgi kriimustuste ja kahjustuste eest.

Paigaldamise ajal on nõutud korralik määrimine.
Määrige nii ülemist kui ka alumist ranti sobiva rehvimäärde abil. Kui 40 PSI suurune õhurõhk rante kohale ei suru, võtke rehv veljelt maha ja määrige veel randipiirkonda.


Järgige paigaldusprotseduure

Rehvi ja ratta nõuetekohane tasakaalustamine on sõiduohutuse seisukohalt väga oluline. Kiire sõidu ajal võib tasakaalustamata ratas kahjustada auto stabiilsust ning muuta autosõidu ohtlikuks ja ebamugavaks. Korralikult tasakaalustamata ratta rehvimuster kulub ebaühtlaselt.

Tasakaalustamise hõlbustamiseks on YOKOHAMA lisanud rehvikülgedele punaseid ja kollaseid märke, mis aitavad rehvi ja velge kõige paremini kokku sobitada. YOKOHAMA rehvide sobitamiseks punaste ja kollaste märkide abil on kasutusel kaks meetodit:
• Kuju sobivus (punane märk)
• Kaal (kollane märk)
Hoiatus. Ebakorrektne paigaldus, liiga madal rõhk, ülekoormus ja rehvikahjustused võivad viia rehvi purunemise ja sellest tingitud tõsise õnnetuseni. Rehvid ja veljed peavad üksteisega sobima nii mõõdu kui rakenduse poolest. Rehvi paigaldamisel ärge kasutage rõhku üle 40 PSI.

Hoiatus. Rehvivahetus võib olla ohtlik ning seda peaks tegema ainult väljaõppega isik, kes kasutab nõuetekohaseid tööriistu ja järgib Kummitootjate Liidu kehtestatud reegleid. Ettenähtud protseduuride eiramine võib lõppeda rehvi, sisekummi või ratta vale asendi ning rehvi lõhkemisega jõuga, mis on piisavalt tugev tõsise vigastuse või surma põhjustamiseks. Ärge paigaldage ega kasutage kahjustatud rehve, sisekumme või velgi.


Kuju sobivuse meetod

Paigaldades rehvi kuju sobivuse järgi, tuleb rehvil olev punane märk, mis näitab maksimaalse radiaalsuunalise jõu muutumise kohta, seada kohakuti velje minimaalse radiaalse viskumiskohaga, mida tavaliselt tähistab värviline punkt või lohk velje pinnal (juhinduge velje tootja infost). Radiaalsuunalise jõu muutumine mõjub rehvi pöörlemistelje suhtes, kui kindla kiirusega pöörlevale rehvile rakendatakse teadaolevat koormust. Nõuetekohaseks paigalduseks ja toimimiseks on vajalik radiaalsuunalise jõu muutumise minimeerimine. Kõikidel velgedel ei ole minimaalse radiaalse viskumise asukoht tähistatud, mis teeb kuju sobivuse järgi paigaldamise võimatuks. Kui minimaalse radiaalsuunalise viskumise punkti ei ole veljel tähistatud, tuleks kasutada velje ja rehvi masside sobitusmeetodit.


Massimeetod

Masside sobitusmeetodi korral tuleb kollane punkt, mis tähistab rehvi kergeimat punkti, seada kohakuti velje ventiilikohaga, mis on ratta raskeim punkt. Pärast rehvi sobitamist veljele ühe kirjeldatud meetodi abil võib ratta tasakaalustada.


Tasakaalustamine

Tasakaalu tehniline definitsioon on massi ühtlane jaotus pöörlemistelje suhtes ning raskuskese asub samas kohas kui pöörlemiskese. Rehv on tasakaalustatud, kui veljele ja auto alla paigaldatud rehvi mass jaotub ühtlaselt pöörlemistelje (pöörlemiskeskme) suhtes. Rataste tasakaalustamisest oleneb suurel määral see, kas autosõit annab positiivse või negatiivse kogemuse. Võimsa auto juht on tundlikum rataste tasakaalutuse suhtes, kuid ükski juht ei rõõmusta segava vibratsiooni üle.


Tasakaalustamata ratta korral:
• Väheneb sõidu kvaliteet ja mugavus.
• Lüheneb rehvide, laagrite, amortisaatorite ja muude vedrustuse osade kasutusaeg. Vibratsioon on tasakaalutuse kõige märgatavam nähe.
• See oleneb sõiduki kiirusest.
• Vibratsioon hakkab tavaliselt ilmnema vahemikus 50 kuni 60 km/h ja suureneb kiiruse suurenedes.

Tasakaalutuse põhjused

Rehvide tasakaalutusel on kaks põhjust: rasked või kerged piirkonnad rehvil ning radiaalne või külgsuunaline viskumine. Tasakaalutust võib põhjustada ka:
• Velje vibratsioon, mis on tingitud näiteks ebaühtlasest paksusest või keevisõmblusest.
• Rummu ja silla tasakaalustamatus.

Rasketest ja kergetest kohtadest tingitud tasakaalutus

Kerged ja rasked kohad põhjustavad kahte tüüpi tasakaalutust: staatiline ja dünaamiline.
• Staatiline tasakaalutus: Tekib siis, kui rehvis on rasked või kergete kohad, mille tõttu rehv ei veere ühtlaselt ning ratas hakkab üles-alla võnkuma.
• Dünaamiline tasakaalutus: Ratta küljed on ratta pikisuunalise kesktelje suhtes erineva raskusega. Ratas viskub külgsuunas.

Raskete ja kergete kohtade tasakaalustamine

Olenevalt tasakaalutuse tüübist tasakaalustatakse ratas staatiliselt või dünaamiliselt.
• Staatiline tasakaal: Saavutatakse mulltasakaalustaja abil, kuid see ei kaota dünaamilist tasakaalutust.
• Dünaamiline tasakaal: Saavutatakse pöörleva tasakaalustaja abil, mis võimaldab ratta tasakaalustada nii staatiliselt kui dünaamiliselt.


Radiaalsest või külgsuunalisest viskumisest tingitud tasakaalutus

See on tingitud randi viletsast kinnitusest veljele või osade paigutusest. Rantide ebaõige kinnitus on tavaliselt tingitud valest paigaldusest või ebakvaliteetsest veljest. Väiksem tasakaalutus on aktsepteeritav, kuid liiga suur viskumine põhjustab vibratsiooni ja rehvide kiiret kulumist.
• Radiaalne viskumine: Radiaalse viskumise korral tekib vibratsioon, kuna ratas liigub pöörlemise ajal üles-alla.
• Külgsuunaline viskumine: Ratta küljelt-küljele vänderdamine. Seda esineb vähem kui radiaalset viskumist. Auto tundlikkus radiaalsest viskumisest tingitud vibratsiooni suhtes on neli kuni kaheksa korda suurem kui vänderdamise suhtes.


Viskumise tasakaalustamine


Olenevalt sellest, kas tegemist on radiaalse või külgsuunalise viskumisega.
• Radiaalse viskumise tasakaalustamine: Kahest kohast kinnitatud ratast pööratakse rummul või rehvi pööratakse 180° võrra rattal. Kui viskumine on endiselt lubatust suurem, kontrollige rataste viskumist ja märkige ära madalaim punkt. Pöörake ratast ja seadke ratta viskumise kõrgeim punkt kohakuti velje madalaima punktiga. Kui ratta viskumine on endiselt liiga suur ja velg vastab spetsifikatsioonile, vahetage rehv välja
• Külgsuunaline viskumise tasakaalustamine: Saavutatakse mõõtekella abil nii rehvi kui velge mõõtes. Märkige kriidiga viskumise kõrgeim punkt nii rattal kui rehvil. Vahetage välja spetsifikatsioonile mittevastav osa (velg, rehv või mõlemad).


Sildade reguleerimine

Nõuetekohase toimivuse tagamiseks ja turvisemustri ülemäärase kulumise vältimiseks muutuvates sõidutingimustes ja kiirustel peavad rehvid olema auto suhtes täpselt joondatud. Ebatäpne või vale joondatus tekib reguleerimata vedrustuse või roolisüsteemi korral.

Joondamatust võivad põhjustada mitmed tegurid. Pange tähele, et kliendid vahetavad sageli rehve, selle asemel et tegelda probleemi allikaga – sildade reguleerimisega. Selle tagajärjeks võib olla rahulolematu klient, kes vahetab järjest ühe rehvifirma teise vastu ilma mingi tulemuseta.

Enamiku autode puhul põhjustavad reguleerimata sillad rehvide ülemäärast ja/või ebaühtlast kulumist. Joondamatus võib rehvi eluiga vähendada isegi rohkem kui 70%.


Reguleerimatus ja selle kõrvaldamine

Vilets või vale reguleeritus põhjustab enamasti turvisemustri kiiret kulumist, mis on selgelt nähtav. Sellised probleemid viitavad sageli ühele või mitmele põhjusele, mida on võimalik mõõta ja kõrvaldada. Enne silla reguleerimiseks tehtavaid mõõtmisi kontrollige siiski järgmist:
• Kas rehvid on nõuetekohaselt täis pumbatud: liige kõrge või madal rehvirõhk võib mõjutada rataste joondatust auto suhtes.
• Sõidukõrgust: see on auto raami ja teepinna vaheline kaugus. Kuna kõikide rataste asend oleneb mitmest vedrustuse komponendist, on auto sõidukõrgus silla reguleerimiseks tehtavate mõõtmiste lähtepunkt. Seega ei ole võimalik silda täpselt reguleerida, kui auto sõidukõrgus on tehase spetsifikatsioonist suurem või väiksem.
 

©2012 Yokohama   
Yokohama.ee